ühiskond

Peatage areng, me tahame rahus välja surra!

Ma ei imestaks, kui kunagi tulevikus nimetatakse XXI sajandit häma, trollide ja kasulike idiootide ajastuks. Eestis lisandub sellele veel patoloogiline virisemine ja hirm midagigi korda saata.

Eufemismidest ja sildistamisest

Kõrvutades empiiriliselt inimeste analüüsivõimet sissetuleva infovoo suhtes Eestis ja näiteks Rootsis, Prantsusmaal või Kanadas (neist ma pisut tean), näib, et haritumad inimesed muutis okupatsiooniaeg tõesti üsna kriitiliseks ja

Kas Eesti vajab presidenti?

President kui institutsioon mõeldi omal ajal parlamentaarse valitsuse juurde maskotiks, keda oleks väärikas kuningatega ühe laua taha istuma panna.

Kas Eesti vajab presidenti?

President kui institutsioon mõeldi omal ajal parlamentaarse valitsuse juurde maskotiks, keda oleks väärikas kuningatega ühe laua taha istuma panna. Eri riikides on presidendile erineval määral võimu antud, talle on kombineeritud teatud tasakaalustav roll kuni ajutise seadusliku diktaatorini hädaolukordades, kuid olemuselt on see institutsioon ikkagi kunstlik, kirjutab kirjanik Ats Miller (Vabaerakond).

Õhust ja armastusest

Ma ei tea lennundusest midagi. Teisalt, ma ei tea ka sapööritööst midagi, aga kui keegi miini grillib... Kuulge, Euroopa komisjoni otsus EA kohta tuli üllatusena ainult neile, kes saavad palka selle eest, et üllatust teeselda.

Aeg on küps Toompea kamba minema löömiseks

Erakorralised valimised!

Praegust ajastut Eestis on nimetatud ka kurdiks ajastuks. See on liiga leebe – kurtus pole surmav tõbi. Rumalus on.

Väike inimlik žest, millele vastatakse – kuulidega Charlie Hebdo toimetuses

Ilmas ei ole mustvalgeid toone.

Kaotajate valitsus

Üle pika aja sündis Eesti poliitmaastikul midagi uut. Midagi, mis annab lootust. Ent inertsi (nii füüsikas kui mõtlemises) ei murra ühekorraga. Kõik on veel lahtine, kuid vaevalt valimiste kaotajatel muud üle jääb, kui seljad kokku panna; muutumisest nad keeldusid. Ees ootab neli aastat ikaldust, ent jää on liikuma hakanud.

Raske tee tähtede poole

„„Vee aasta lõpul saavutasid tsentrifugaalprotsessid muistses Impeeriumis märgatava arengu. Selle kasutas ära Püha Ordu, mis praktiliselt esindas feodaalse ühiskonna kõige reaktsioonilisemate rühmituste huve...” Aga kas te teate, kuidas põlevad laibad tulpade otsas lehkavad? Kas te olete kunagi näinud lõhkirebitud kõhuga alasti naist tänavatolmus vedelemas?” (A.& B.

Supipurgi kultuuri lõpp

Elektri hind ei tõusnudki nii palju, kui kardeti. Inimesed tunnevad mõnikord absurdset rõõmu ka siis, kui oodatud halb osutub pisut väiksemaks. Näete, vabandage väljendust, ei toimunudki anaalne penetratsioon harjavarrega, hoopis korralikult salvitud riistaga …

Pages

Subscribe to RSS - ühiskond