Terve taasiseseisvuse aja on Tallinna enne valimisi haaranud trammimine – see on valimiseelne mula trammidest, mis luulumõtete piiril balansseerides reaalsusega ei haaku ja pärast valimisi millekski ei kohusta. Viimasel ajal on nakkus levinud ka Tartusse, kirjutab kirjanik Ats Miller.
Reaalsus ei muutu sellest, kui kuulutada eestluses kahtlemine jumalateotuseks. Hoopis iseküsimus on, kas seda diskussiooni pidada avatud mõttega või trampida loogikavabade negatiivsete allusioonidega mutta kõiki meie hinges olulised identiteedimeemid, pakkumata asemele midagi peale kiire rahvusliku enesetapu, kirjutab kirjanik Ats Miller.
Teatud mõttes seisab inimkond praegu kosmose vallutamisega seoses teelahkmel – kas me jääme oma naba imetlema või läheme edasi, kirjutab kirjanik Ats Miller vastuseks Raul Sulbi arvamusloole «Miks kosmosehõlvamisest asja ei saa».
Hyperloop on teatavasti miljardär Elon Muski väljapakutud transpordisüsteem. Ühe lausega seletatuna tähendab see alarõhuga toru, milles siis õhkpadjal või magnetitel hõljuv rong võiks liikuda lennukikiirusel.
Üks sõidurida laseb tunnis läbi 1000 kuni 4000 sõidukit; loomulikult kordades vähem, kui teel on takistused, näiteks foorid ja ülekäigukohad. 300 000 raskeveokit aastas tähendab väga ligikaudu 100 töötundidel.
Eesti Kirjanike Liit asutati 1922. aastal. Nii vana inimese puhul mõtlevad vähemalt ametnikud vaikselt, et tore, aga vast oleks aeg lõpetada pensionifondide koormamine...
Kõrvutades empiiriliselt inimeste analüüsivõimet sissetuleva infovoo suhtes Eestis ja näiteks Rootsis, Prantsusmaal või Kanadas (neist ma pisut tean), näib, et haritumad inimesed muutis okupatsiooniaeg tõesti üsna kriitiliseks ja
Ma ei tea lennundusest midagi. Teisalt, ma ei tea ka sapööritööst midagi, aga kui keegi miini grillib... Kuulge, Euroopa komisjoni otsus EA kohta tuli üllatusena ainult neile, kes saavad palka selle eest, et üllatust teeselda.